Mine sisu juurde

Henry II

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on Inglismaa kuningast; Prantsusmaa kuninga kohta vaata artiklit Henri II (Prantsusmaa), nime Henry II teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Henri II.

Henry II

Henry II (5. märts 11336. juuli 1189) oli Inglismaa kuningas 11541189 ning Anjou krahv ja Normandia hertsog. Henry II pani aluse Plantagenet'i dünastiale.

Henry II oli Inglismaa kuninga (1100–1135) Henry I tütre Matilda, Anjou krahvinna ja Anjou krahvi Geoffroy V poeg.

Võimuletõus

[muuda | muuda lähteteksti]

William Vallutaja poja, Inglismaa kuninga (1100–1135) Henry I surma 1135 järel kuulutas end kuningaks William I lapselaps, William Vallutaja tütre Blois' krahvinna Adela poeg Stephen. 1139 puhkes aga Henry I tütre Matilda ja Stepheni pooldajate vahel kodusõda, mis kestis kuni Stepheni surmani. Stepheni poja Eustache surma järel (1153) sõlmis Stephen Wallingfordi rahulepingu ja tunnistas Matilda poja Henry enda surma järel oma järglaseks Inglismaa troonil, Henry II-na.

1152 abiellus 19-aastane Henry Akvitaania Eleanoriga. Kui Eleanor lahutas Louis VII-st ja abiellus aastal 1152 Inglismaa kuninga Henry II-ga, läks hertsogkond Inglise kroonile.

Akvitaania hertsog (1086–1126) Guillaume IX oli nõudnud Toulouse'i linna oma naise, Guillaume IV tütre Philippa õigustes, kuid ei suutnud seda kaua hoida. Guillaume IX pojatütar Akvitaania Eleanor kutsus algselt oma esimest abikaasat Louis VII toetama tema nõudmisi Toulouse'ile sõjaga. Pärast lahutamist Louis'st ja abiellumist Henry II-ga läksid Eleanori nõuded Henry II-le, kes viimaks aastal 1173 sundis Raymond V andma Toulouse'i krahvi vasallitõotuse. Aastal 1166 läksid Henry II ja Eleanor lahku. Pärast seda siirdus Eleanor Akvitaania hertsogkonda Poitiers'sse, taastades oma endise õukonna. Seal elasid ka suur osa ka tema endi lastest.

Henry II valdused Inglis- ja Iirimaal ning Prantsusmaal, sh Bretagne'i hertsogkond, Akvitaania hertsogkond, Toulouse'i krahvkond, Anjou krahvkond
Anjou dünastia valdused 1154. aastal Prantsusmaal

Valitsusaeg

[muuda | muuda lähteteksti]

Henry II valitsusajal muutus Inglismaa Euroopa üheks võimsamaks riigiks, jäädes alla vaid Friedrich Barbarossa Saksa-Rooma riigile. Henry käes oli peaaegu pool Prantsusmaad. Kui ta oleks suutnud endale haarata ka Toulouse'i krahvi alad, siis poleks Pariisis resideeriv Prantsusmaa kuningas ilmselt enam oma tiitlit väärinud.

 Pikemalt artiklis Plantagenetide suurriik

Henry II püüdis laiendada oma võimu Rooma-katoliku kiriku üle Inglismaal ning selle vastu välja astunud Canterbury peapiiskop Thomas Becket tapeti 1170. aastal, milles süüdistati kuningas Henry II-st. 1173. aastal kuulutas Rooma paavst Thomas Becketi pühakuks ning katoliiklikud Euroopa valitsejad: Prantsusmaa kuningas (1137–1180) Louis VII, Šotimaa kuningas (1165–1214) William I ja Flandria krahv (1168–1191) Filips I alustasid sissetungi Henry II valdustele lõunast ja põhjast. Samal ajal, 11731174 toimus Eleanori poegade Henry, Geoffroi ja Richard Lõvisüdame mäss isa, Henry II vastu. Mäss ebaõnnestus ja Henry II vangistas ka Akvitaania Eleanori. Eleanori vangipõlv möödus Inglismaal Salisburys Old Sarumi lossikindluses.

1180ndate alguse paiku oli Henry II tervis märgatavalt halvenenud ning tema vastu olid mässama hakanud jälle tema pojad. 1189. aasta 6. juulil Henry II suri ning Eleanori vangipõlv lõppes. Inglise kuningaks ja Akvitaania, Anjou ning Normandia valitsejaks sai Richard Lõvisüda.

18. mail 1152 abiellus 19-aastane Henry Akvitaania Eleanoriga, Prantsuse kuninga (1137–1180) Louis VII lahutatud abikaasaga. Nende pulmas pakuti Akvitaaniast pärit veini.[1]

Abieluvälised lapsed

[muuda | muuda lähteteksti]

Seitsme armukesega sündis Henry II-l veel vähemalt 8 last.

Eelnev
Stephen
Inglismaa kuningas
11541189
Järgnev
Richard I
  1. Arasen, Jonas Terney (1. märts 2023). "Mungad päästsid veini ja jõid seda ise!". Imeline Ajalugu. Vaadatud 17. märtsil 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: url-olek (link)